Soome ja Rootsi välispoliitika
varustada ja impordib seda Venemaalt. Samal ajal suudab Rootsi ennast ise varustada
elektrienergiaga, mida toodetakse peamiselt jõgede hüdroenergiast. Naftat kasutatakse
eelkõige Rootsi transpordisektoris. Seetõttu võib pidada Rootsi sõltuvust Venemaa
naftatarnetest väiksemaks kui mitmete teiste riikide oma. Maagaasi tarned on Venemaalt on
Rootsi jaoks vähetähtsad, sest Rootsi tarbib seda väikses mahus. Sellest tulenevalt ei oma
Nord Stream gaasijuhe Rootsi jaoks tähtsust. (Frisell, Oldeber 2009: 9)
Rootsi ja Venemaa välispoliitilisi suhteid on mõjutanud erinev suhtumine
inimõigustesse ja demokraatiasse ning Balti riikidesse. Rootsi on olnud pidevalt demokraatia
ja inimõiguste propageerijaks globaalsel tasandil ning sellest tulenevalt on ta sageli
Nõukogude Liidus või Venemaal toimuvat kritiseerinud. Samuti on Rootsi olnud pidevalt
Balti riikide toetaja, toetades nende iseseisvumist ning hiljem ühinemist Euroopa Liiduga.