Keeleteaduse alused
velaar; kui see on kõris, on konsonant larüngaal.
Kui õhuvool hääldamisel täielikult katkeb, tekib klusiil ehk sulghäälik. Kui õhuvool
katkeb, kuid kulgla taasavanemisel tekib tugev vabanemismüra, on tegu afrikaadiga.
Kui õhuvool juhtub läbima küllaltki kitsast kohta ja tekib kulgedes müra, on tegu
frikatiiviga ehk ahtus-ehk hõõrdushäälikuga. Kui müratekitav ahtus on rennikujuline,
nimetatakse frikatiivi sibilandiks ehk sisihäälikuks. Muusuguseid frikantiive võidakse
nimetada ka spirantideks. Nasaalkonsonantide ehk ninahäälikute iseloomulikuks
tunnuseks on see, et õhuvool väljub ka nina kaudu. Liikvidad ehk sulahäälikud (l,r)
meenutavad vokaale selles suhtes, et nad on põhiolemusliselt helilised, kuid nende
puhul ei kulge õhuvool siiski mitte vokaalide kombel vabalt piki suuõõne keskkulglat,
vaid see suunatakse külgedele, nii moodutub lateraal ehk külghäälik l, või siis
hakitakse seda, nagu tremulandi ehk värihääliku r puhul