Keskaeg
Püha Rooma keisri Heinrich 6. ja Sitsiilia printsessi abielust sündinud keiser Friederich 2 päris oma vanematelt suurema riigi, kui oli olnud ta
eelkäijatel. Tema valdused ulatusid Saksamaalt kuni Itaalia lõunatipu ja Sitsiiliani, piirates igast küljest ka paavstiriiki.
Keisri peamiseks sihiks sai kogu Itaalia, sealhulgas paavstiriigi alistamine oma kindlale võimule. Tulemuseks olid lakkamatud sõjad keisri ja
paavstide vahel. Alles pärast Friederichi surma suutis paavst koos oma liitlastega keisrivõimust jagu saada.
Friederich sai hästi läbi islamiusuliste valitsejatega, eriti Egiptuse sultaniga. Kui keiser 1228. aastal ristisõtta suundus, jõudis sultaniga hõlpsasti
kokkuleppele, sia läbirääkimiste teel Kristuse haua oma valdusse ja kroonid end Jeruusalemma kuningaks.
Ajapikku hakkas paavstide ja keisrite vahelised võimuvõitluses edu üha enam kalduma paavstide poolele. Paavstid sõlmisid liidu tugevate Itaalia