Karl XII
surmasuust pääsemise eest tänati hiljem kaua ja põhjalikult taevast.
Rootsis oldi peale Poltaava lahingu kaotust Karli suhtes üpris kriitilised. Kuigi kodumaal oli
kuningal ka vastaseid, otsustas väejuht 1714. aastal naasta koju ja hakkas seal koguma uut väge.
Selleks kulus mõni aasta.
1718. aasta sügisel läks Karl jälle sõjaretkele. Sedapuhku võeti millegipärast sihikule allumatud
norralased. Kuningas kamandas oma soldateid ründama viikingite järeltulijate Fridrichalli tugevat
kindlust. Lahing käivitus ja selle kulgedes valmistusid norralased juba alistuma paratamatule
lõpptulemile. Siis aga jõudis nendeni jalustrabav teade: Karl on langenud!
Karl XII hukkumine
1718. aasta 30. novembri õhtul vaatles kuningas lahingu käigus pikksilmaga kindluseseinu, kui teda
tabas pähe juhuslik kahurikuul! Tol ajal just nii teadustati. Kuninga pea oli niivõrd vigastatud, et
teda tuli matta kinnises kirstus