Hääldus ja hääldusteadused
3.1.2. Liigitus moodustusviisi järgi (vt tabeli horisontaalread):
1) klusiilid ehk sulghäälikud (ingl plosives, stops, vn )
2) nasaalid ehk ninahäälikud (ingl nasals, vn )
3) frikatiivid ehk hõõrdhäälikud (vn `mürahäälikud')
4) poolvokaalid (semivocales) ehk aproksimandid
See jaotus rajaneb kõnetrakti neljal põhiasendil: 1) sulg; 2) sulg koos avatud ninakäiguga; 3) kitsas
läbipääs (ahtus), kus hõõrduva õhuvooluga kaasnevad mürad (frico `hõõrun'); 4) avaram
läbipääs (õhk voolab hõõrdemüra tekitamata).
Tähtis moodustustunnus (ei kajastu tabelis lahtrina, vaid kaldjoonega) on häälepaelte tööst sündiv
helilisus (vastandpaarid: heliline helitu häälik, ingl voiced voiceless, vn ; vrd
p/b, /, s/z jne). Põhimõtteliselt saab igast helitust konsonandist helilise analoogi ja vastupidi
(erand: helitu kõrisulghäälik []). Nii on eesti sõnades mahl, kõhr, vihm, käsn, latv muidu helilised l,
annaabi.ee 
