E. Harrison. Kultusmüütide seotus kalendritsüklitega, müüt kui igand. Oluline on maagia, jõudude personifitseerimine on hilisem nähtus. Müüt on riituse toime sõnalis-tekstiline vaste. Kõik müüdid on rituaalsed tekstid, rituaalist lahti rebitud müüt on muinasjutt või legend. 6. Kõrvuta psühhoanalüütilist ja strukturalistlikku lähenemist müütide uurimisel. Psühhoanalüütiline- Müütide ja unenägude seos, projektsioon, Jung, Freud. Freudistid arvasid, et müüks on väljendus psüühikaseisunditest, nt seksuaalsete ihade realisatsioon, seosed alateadvusega. Strukturalistlik- Muinasjuttude seos müütidega, juttude põhinemine samal süntagmaatilisel skeemil. Propp tuletas 31 funktsiooni järjendi 100 muinasjutu suurusest korpusest, kasutas sündmuste lineaarset järgnevust (V. Propp). Pragmaatiline struktuur, binaarsed opositsioonid müütides (C. Levy- Strauss). Strauss
psühhiaatriale, biograafilist meetodit kasutavale sotsioloogiale. Need teadlased vaatlevad taolist konflikti kui isikule sisemiselt omast. L. Wirth väidab kategooriliselt, et kultuurikonflite võib vaadelda delikventsust mõjutava faktorina ainult sel juhul, kui isik tajub seda konflikti ja tegutseb nii, nagu seda konflikti ei eksisteeriks. Kultuurikonflik on psühholoogiline konflikt, kuid erinevad distsipliinid mõistavad selle iseloomu erinevalt. Psühhiaatrid- Freudistid vaatlevad seda kui võitlust teadvuse süvakihtides peituvate ja väljendust nõudvate bioloogiliste tungide ja kultuuri poolt ettekirjutatud normide vahel. Kultuuri normid loovad kontrollimehhanismi, mis surub sellsied tungide väljendused alla ja tõrjub nad alateadvusse, kust nad murravad välja: 1) võttes sotsiaalselt lubatava vormi 2) sotsiaalseid norme rikkuva käitumisena (kui kontrollimehhanismis tekib häire)
annaabi.ee 
