Läbipõlemissündroom
Läbipõlemise sügavam staadium on depressioon, millest ülesaamiseks tuleb kindlasti
pöörduda spetsialistide poole.
Läbipõlemissündroom defineeriti esmakordselt 1974.aastal Ameerika psühholoogi
H.J.Freudenbergeri poolt, kes avastas, et inimesed, kes töötavad elualadel, mis eeldavad
tihedat ja intensiivset emotsionaalset kontakti probleemsete kaaskodanikega, ning kes ei
näe oma töötulemusi materiaalselt, on sageli nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt
kurnatud.
Peale Freudenbergi teooria avaldamist hakati teostama mitmesuguseid sellealaseid
uurimusi. Selle tulemusena märgati, et on palju inimesi, kes on mitmeid aastaid
vaevelnud, oskamata oma kaebustele täpset nime anda - seetõttu ei saadud neid ka aidata.
Läbipõlemissündroomi puhul ei ole tegemist väsimusega, mis kaob peale korralikku
puhkust. See on pikaajalise (tööstressi tulemus- progressiivse iseloomuga psüühiline
seisund, mille juured peituvad sageli sügaval ühiskonnas ja isiksuse eluloos.