André-Marie Ampère
Ampére panustas tugevalt ka keemiasse. 1811 pakkus ta välja, et veevaba hape, mis
oli valmistatud 2 aastat tagasi, on segu vesinikust ning mingist tundmatust
elemendist, mis pidi olema sarnane klooriga. 1816. aastal töötas ta välja keemiliste
elementide klassifitseerimise.
Samuti töötas ta valguse teooriaga. 1815. aastal avaldas ta töö valguslainete
paindumise kohta. 1816. aastaks sai temast valguse laineliste omaduste tugev
pooldaja. Ta nõustus Augustin Jean Fresneliga ning oli Jean-Babtiste Biot' ning
Pierre-Simon Laplace'i vastane.
1820. aastate alguses tahtis Ampére välja anda kombineeritud teooria elektrist ning
magnetismist. Ta töötas välja seaduse, et magnetväljas mõjub vooluga juhile jõud. On
oluline märkida, kui kiirelt Ampére oma teooria välja mõtles. Olles kuulnud Hans
Christian Orstedi eksperimentaalsetest tulemustest septembri algul 1820, avastas ta
septembri lõpuks elektrodünaamilised jõud lineaarsete juhtmete vahel. 1820. aasta
annaabi.ee 
