EESTI KESKAEG
kristlusega. Sellele viitab ka see, et eesti k kristlik terminoloogia on laenatud eesti k juba enne ristisõdade ajajärku -
laenatud alam-saksa k, rootsi k. Nii eesti ja läti k on kristlik sõnavara, mis on laenatud vana-vene riigist - niisiis see
kristus oli varem tuntud - nt eesti rist, paavst, ristimine - läti keeles selliseid sõnu rohkem. Ka Henriku kroonika järgi
Läti ala seos Vene keskustega oli tugev. Veel 12. sajandil telliti Ojamaa kirikutesse freskoseid maalima õigeusklik
kuntsnik - polnud konflikte 2 kiriku vahel. Eestile lähim kultuurmaa oli Venemaa, mitte Skandinaavia. Kristlik
sümboolika nt ehetes levib enne ristiusustamist, aga keskaja kontekstis on oluline, et märgi kandmine on tähtis olnud
sel ajal, kui elanikkond oli heterogeenne. Samas mõnikord võivad nii kristliku sümboolikaga ehted ja teistsugused
ehted esineda ka koos. Võib öelda, et eestlaste mõttemaailma 12. sajandil olid mingisugused kristlikud tõed juba
annaabi.ee 
