Rahvale lauldavate laulude kogumik
Kes nägi siin kord viimset mohikaanlast,
enne kui õnne kaotas metsik lääs?
Oli aeg, millal siin
astus vaid mokassiin.
Laps ja squaw telki jäid,
kui komant? Jahil käis.
Refr. Kes nägi siin kord ...
Tuli siis valgemees,
rajas siin raudse tee.
Lõhkus kõik, mis tal ees.
Rahu lõpp oli see.
Refr. Kes nägi siin kord ...
Hambus piip, rändurmees
mõtteis on lõkke ees.
Ammu must taeva ääs,
Läänes öö juba käes.
Refr. Kes nägi siin kord ...
Viimne ratsu
Karoly Frenreisz, tõlkinud H. Soop / Lajos Illes
Loojangule vastu kappab üksik hobune,
kuhu viib küll tema tee,
kas tal pole peremeest?
Kiirest jooksust sasitud on uhke ratsu lakk,
tolmune on sile nahk, kauneis silmis valuvahk.
Refr. Miks nii on, sind ei vaja keegi enam nüüd,
ja kas on kõiges selles kõiges sinul üldse süüd,
36
et meil kõik masinate abil tehtud saab,
aga sind inimene varsti unustab?
Koplist pääsnud, aina otsib oma kodu veel,
annaabi.ee 
