Kriminaalse käitumise vallandaja: keskkond või geneetika
loenguid Viinis. Gall arvas, et kõik võimed, anded ja isiksusomadused on kaasasündinud ning
lokaliseeruvad aju erinevates piirkondades. Kolju kühmukeste ja lohukeste kompimise järgi
püüdis ta hinnata inimese psüühilisi omadusi. Aastatel 1810-1819 ei tunnustanud teadus tema
ideid, kuid 19. sajandil said need ideed populaarsed. Näiteks Melbourne vanglas kõigi
hukatud kurjategijate peadest tehti kipsjäljendid, et kasutada frenoloogilist meetodit
kriminaalse käitumise paremaks mõistmiseks.Preagu on teada, et frenoloogia eeldused olid
ilmselt lihtsustavad ning selle teaduse lugu tõestab fakti, et teaduslikult põhjendatud
järeldused ei saa sündida enne vastavate uurimismeetodite leiutamist. (Allik & Häidkind &
Harro, 2002, lk 66)
Kuigi frenoloogia teooria tunnistati hiljem valeks, on Galli oletus, et isiksus, mõtted ja
emotsioonid asuvad ajus, olnud psühholoogia ajaloos oluline samm neuropsühholoogia
suunas