Nimetu
sõna esimesel silbil, häälikupikkus välted (välteid on kolm ja neid
määratakse sõltuvalt hääliku hääldamise pikkusest). Nt: Hagu (I välde) hakati
(II välde) hakkima (III välde)
· Eesti keel on aglutineeriv keeletüüp (keeletüüp, kus sõnavorme saadakse sõnatüvele
tunnuste ja lõppude lisamise teel). Nt: pesa + de+ le +gi pesadelegi
· Eesti keele frektsioon (astmevaheldus):
1. Astmevaheldus on sõnatüve reeglipärane muutmine eri sõnavormides, nii et
osa vormides on tüvi tugevas astmes ja osa vormides nõrgas astmes.
2. Et astmevaheldust ära tunda, on vaja võrrelda sõna kaht tüvevarianti:
käändsõnade puhul võrreldakse omastavat ja osastavat sõnatüve. Nt: nim
muie, om muige, os muiet. Tegusõnade puhul võrreldakse mina-vormi ja
nud-kesksõna sõnatüve
annaabi.ee 
