Wolfgang Amadeus Mozart`i looming Marjanne Mändmets GI Mozarti looming viljeles kõiki zanre ühtemoodi edukalt. Andmete põhjal võime öelda,et mees kirjutas kokku nii kuskil 600 teost,mis on katalogiseeritud. Ta on kirjutanud nii oopereid, vaimulikku muusikat, sümfooniad ja kammermuusikat. Ooperitest mainiksin ära teose nimega `Võluflööt`,mis valmis aastal 1791. Teose esietendus toimus Viini eeslinnas asuvas teatris Freihaus 30. septembril 1791.aastal. Pilt etendusest `Võluflööt``,mis lleidis aset San Franciscios. Väga lühike nimekiri tema ooperi teostest: · "Bastien ja Bastienne" (1768) · "Mithridates" (1770) · "Lucio Silla" (1772) · "La finita giardiniera" (1775) · "Idomeneo" (1781) · "Haaremirööv" (1782) · "Figaro pulm" (1786) · "Teatridirektor" (1786) · "Don Giovanni" (1787) · "Così fan tutte" (1790) · "Titus" (1791) · "Võluflööt" (1791) ·
kirjanduslik süzee. Balletietenduste ja tantsude loo mise kunsti nim etatakse koreograafiaks. Ballettmeister ehk koreograaf loob teose sisule ja muusikale vastava liikumise ja tantsud. Paljud balletid on sündinud helilooja ja koreograafi ühistööna. W.A. Mozardi ooper ,, v õluflööt" "Võluflööt" on Wolfgang Amadeus Mozarti loodud kahevaatuseline ooper, mille libreto on kirjutanud Emanuel Schikaneder. Teos esietendus Viini eeslinnas asuvas teatris Freihaus 30. septembril 1791. Võluflööt on laulumäng. Avamäng on sonaatallegro vormis ja iga aaria vahel on kõnedialoogid. Viinis oli laulumäng tol ajal populaarne. Laulumängudel oli kindel temaatika: võitlus hea ja kurja, valguse ja pimeduse vahel. "Võidab inimene, kes ei võta õnne mitte kingitusena, vaid saab selle tänu raskuste võitmisele ja tööga." Tegevus toimub muinasjutumaal. Kurja Öökuninganna mees on surivoodil loovutanud oma
annaabi.ee 
