Sigmund Freud Sigmund Freud oli Austria neuroloog, kes rajas psühhoanalüüsi teooria ja meetodi. Mees, kes on eelkõige tuntud tänu oma teooriatele alateadvuse ja repressiooni vastase kaitsesüsteemi kohta defineeris seksuaalse iha põhilise ajendina inimese elus. S. Freud sündis 1856 aastal Freibergis, kuid kolis koos perekonnaga üsna pea Viini. Ta oli väljapaistev õpilane, keda hellitati lapsepõlves palju ning Sigmund oli ilmselgelt oma esmasündinuna vanemate lemmik laps. Olenemata suurepärastest teadmistest ei olnud juudist Freudi karjääri valik kerge. Kogu keskkooli aja oli Sigmund huvitatud juurast, kuid kasvav vaimustus Charles Darwini teooriate vastu viisid tema seitsmeteistkümneselt arstiteaduskonda astumiseni.
Ent muusikas ilmnes noore Weberi andekus peagi, samuti huvitas teda maalimine. Esimest edu saavutas poiss klaverimängus (seda olevat soodustanud erakordselt pikad sõrmed, mis võimaldasid klaveril võtta ühe käega kvart üle oktavi). 14-aastasena oli ta juba terve rea teoste autoriks (varasemas nooruses loodud palad aga hävisid tulekahju ajal). Weberi varasest andekusest kõneleb ka tema esimese ooperi "Metsaneiu" menu, mis lavastati Freibergis 1800. a. (autor oli 14-aastane), hiljem ka Viinis, Prahas ja mujal. Nooruse ooperite hulka kuulub ka "Peter Schmoll" (1801). 1804. a. alates töötab Weber kapellmeistrina mitmetes saksa linnades ja õukondades, tegutsedes muusikaõpetajana ja heliloojana. Pideva loomingulise töö kõrval sooritas ta ka kontsertreise Saksamaal ja ?veitsis. Kõrvuti muusikalise tõusuga oli ta ka kirjanik (nii on ta kirjutanud autobiograafilise romaani "Muusiku elu").
annaabi.ee 
