Eesti kirjandus II kevad
luuletust, vaid kirjutna terve sarja jne).
Kollektiivsete väärtuste relativiseerimine – võib öelda, et
mistahes väärtuste relativiseerimine. Hakatakse nõukogulike
märkidega mängima ja muudetakse sisulit tühjaks, aga see mäng
puudutab ka nt rahvuslikke märke. See on ka aega, kus tuleb
suuremaid ümbermõtestamisi identiteedis – ma pole eesti kirjanik
vaid võru kirjanik jne.
Fregmentariseerumine ja žanriline avatus – kui tekst muutub
avatumaks, muutub ka teksti terviklikkus ja žanr.
Iroonia – iroonia puhul võib öelda, et see oli tugev ka
70ndate/80ndate kirjanduses, kuid see võimendub veelgi.
Keelekeskne modernismi esiletõus
Relismi ja uusromentika taandumine
Alates 1986ndast aastast on selgeid märke luule muutumisest, kuid proosa
puhul on see vaieldav. Kuskil 90nda aasta paiku tuleb proosa järele.
Hasso Krull (s 1964)