Rõhtpalkhooned
Varem tehti ka
püstpalkidest seinu, kuid need kaeti puitvoodi või krohviga.
Eestis on palkmajade ehitamisel välja kujunenud pikaajalised traditsioonid. Praegu võib eristada
käsitsi, pooltööstuslikku ning täistööstuslikku ehitamist. Võtted on enamjaolt samad. Kuna ehitamiseks
valitakse vaid kvaliteetseimad osad palgist/prussist, siis on probleemiks küllalt suured puidujäägid ja
kaod (käsitsi tehtavate majade puhul keskmiselt 20%, freespalkmajade puhul 40-60%), kuid neid jääke
saab kasutada muude asjade tegemiseks (laste mänguväljakud, kaubaalused, küttematerjal jne.)
PALGID
Ehituspalkideks valitakse sirged ühejämedused männid või kuused. Need langetatakse aastaajal, mil
puu ei kasva sügisel või talvel. Talvel langetatud puudel ei teki nii kergesti sinimädanikku ja peab
kõige paremini vastu, kuna selle tärklisesisaldus on väiksem ja palgid ei lähe nii kiiresti mädanema.
annaabi.ee 
