a.). Hind on muutunud: alates 12 rbl tonn kuni 440 kr/tonn, 2000. aastal kuni 800 kt/tonn. Enamuses briketist eksporditakse Rootsi, kus see jahvatatakse peeneks ja kasutatakse soojusjõujaama kütteks. Põhjus, miks Rootsi soovib osta Eesti briketti on väike väävlisisaldus (0,1...0,2%). ja biokütusena aktsiisi puudumine. Seoses kollektiviseerimise ja suurfarmide rajamisega tekkis vajadus alusturba järele. 80-ndate aastate keskel toodeti Eestis ca 1,6 miljonit tonni freesalusturvast aastas. Turba kaevandamise kõrgaeg oli 1970…1990. aastatel, kui kaevandati ligikaudu 2 miljonit tonni turvast aastas. Kuid ENSV Turbatööstuse arengukava aastateks 1965-1980 nähti ette 8000 uut töökohta ja 4 uut briketitehast, Pärnu kanti uus isolatsiooniplaatide tehas ja söödapärmi tehas Turbatoodangu kasv ca 2,5 korda 1965. a. 2,15 milj. t 1970. a. 3,5 milj. t 1975. a. 4,5 milj. t 1980. a. 5,3 milj. t Seda ei saavutatud. 5.5.2
kihtidest. Üksikute laikudena soo lõunaosas esineb ka siirdesoolasund. Raba ääristava madalsooriba paksus ulatub 2,5 m-ni. Kõrgesoos asub samanimeline turba perspektiivala tööstuslasundi üldpindalaga 3232 ha ja keskmise paksusega 3,8 m. Kogu varu – 18,3 mln tonni – on arvel aktiivse reservvaruna. Soo kirdeosast kaevandas aastatel 1919–1961 Kreenholmi vabriku tarvis kütteturvast Kõrgesoo turbatehas. Freesalusturvast tootis siit aastatel 1966–1976 Kohtla-Järve EPT (Suuroja et al 2009: 69). 24 2. MATERJAL JA METOODIKA Antud töö eesmärgiks oli uurida viimaste kümnendite õhusaaste muutuste mõju puude juurdekasvule. Puiduproovid olid võetud puuriga. Üldiselt kruvitakse torukujuline puur tüvesse kuni säsini, kuid antud juhul puuriti läbi puu (nii, et puur läbiks säsi). Seejärel
annaabi.ee 
