ÕENDUSFILOSOOFIA, FILOSOOFIA ÕENDUSES
teooriat. Juhindudes 20 saj juhtivate filosoofide töödest selgus, et kõigi erinevate
teaduste jaoks oli teooria teaduse kõige olulisem väljund, hoolimata erinevatest
seisukohtadest. Selle tõestuseks on Reynoldsi (1971) väga populaarne ja palju tsiteeritud
raamat õendusteooria ajaloolisest kujundamisest.
Sel perioodil loodi arvukalt õenduteooriaid ja anti välja kirjandust, mis käsitlesid õendus-
teooria kujunemist (Fawcett 1984,1988, Fitzpatrick 1987, Fredrickson1993, jt). See oli
teadmiste baasi kujunemise, teooria rolli rõhutamise ja tähtsustamise tõttu oluline
periood distsipliini kujunemises (Rogers 2005)
Selle märkimisväärse perioodi jooksul rõhutasid õenduse liidrid eriala sisulise
arendamise olulisust läbi teooriate arendamise. ”Õendusteooria” oli see, mis mitmel
kombel oleks vastanud õenduse kui distsipliini nõudmistele unikaalsest teooriast, täites
selle teadmiste baasi nõudeid, mida teaduses silmas peetakse