Keemia aluste KT3
kõrvalproduktiks, kuid esineb ka lihtainena ning divesiniksulfiidina (H2S) naftas ja
maagaasis. Väävel lihtainena on kollane, maitsetu, peaaegu lõhnatu, mittelahustuv
mittemetalliline tahke aine, mis koosneb tsüklilistest S8 molekulidest. Esineb kahes
kristallivormis: rombiline ja monokliinne, normaaltingimustel on esimene stabiilsem.
Väävliaurud koosnevad madalamal temperatuuril samuti S8 molekulidest,
temperatuuril üle 720 °C hakkab tekkima ka S2.
Saamine: Fraschi meetod tugineb väävli kergsulavusele ja väikesele tihedusele. Maa
sügavuses asuvasse S-lademesse jhitakse toru kaudu rõhu all ülekuumenenud vett,
mille soojuse arvel S sulab. Sulaväävlisse juhitakse teise toru kaudu aururõhku, mis
surub vedela väävli kolmanda toru kaudu maapinnale. Utmiskambri meetod- lisandeid
sisaldavat S-maaki kuumutatakse erilises ahjus ja eralduvatel väävliaurudel lastakse
jahtuda kogumiskambris. S sadeneb peente kübemetena (väävliõis). Kasutamine:
annaabi.ee 
