Emil Tode "Piiririik" - lugemisaegsed märkmed
võib-olla ei armastanudki Angelot, vaid tahtis temaga rääkida, mida tehes ta kaugenes
inimeste maailmast
- mt jumaldas Angelo juures tema eimiskit, sest ta oli väsinud kõigist neist, kes midagi on
17.
- mt käis muuseumis, tal oli priipääse
- pani selga Franzu kingitud siidisärgi ja mõtles, kas võtta ka kätte tema kingitud portfell,
siiski seda ei teinud, võttis mustad dokumendikaaned, et asjalikum välja näha, Franzul oli hea
maitse
- mt muuseumitest eriti ei vaimustunud, tema arust olid need ühesugused, läks Louvre'isse,
seal oli palju klassitsistlikku kunsti, mis oli üksluine,
- märkas pilti, mis oli rippunud ja vanaema seinal, see ei jätnud teda ükskõikseks
- mt unistas Pariisis olemisest ja sealsest ilusast elust, reaalsus, milles ta nüüd seal elas oli
hoopis teistsugune, viitsimatus edasi unistada