Pirita kloostri minevik ja tänapäev
jutlustega. Nende haridussüsteemi peetakse üheks kõige paremaks kogu keskajal. (Piirimäe,
2000: 91).
Mujal Baltimaadel küllaltki varakult ja usinasti tegutsenud frantsisklased jõudsid Eesti aladele
alles 15. sajandi teisel poolel, mil ordu oli juba sisuliselt reformitud. (Tamm, 2002: 11).
Frantsisklaste ordu lõi Franciscus Assisist, jõuka kaupmehe poeg. 14.sajandil hakkasid
frantsisklased rohkem tähelepanu pöörama haridusele ning sellest ajast on tuntud ka
frantsisklastest õpetlasi. (Piirimäe, 2000: 91)..
1407. aastal Piritale oma kloostri asutanud birgitlased olid viimane keskaegne vaimulik ordu,
kes oma misjonitööd Eestimaal läbi viisid. (Tamm, 2002: 11). Klooster rajati Pirita jõe ja selle
haru Mudajõe vehele jäävale kõrgele liivakünkale, mis moodustas omapärase keset
liivaluiteid asetseva saare. Tollal kuulus Pirita jõe paremkallas Liivi ordule, tänu kellele
kloostri asutamine üldse teoks sai. (Tamm, 2002: 63)