keskaeg: Mungaordud Eestis
inimeste seas, samuti hoolitsemist haigete eest. Frantsisklane pidi käima
eelistatult paljajalu ja kandma halli või pruunikat kehva mungarüüd, mis oli
nööriga vöötatud (seetõttu kutsuti neid eri maades paljasjalgseteks,
nöörikandjateks või hallideks vendadeks). Frantsisklasteks hakkasid peamiselt
vaesed ja väheharitud inimesed. Ometi olid nad väga populaarsed, kuna
selgitasid usutõdesid rahvalikult, lihtsatele ja harimata inimestele arusaadavas
keeles.
Nüüdisaja frantsiskaanluse moodustavad esimesest ordust hargnenud
frantsisklased, konventuaalid (Saksamaal kutsutakse neid minoriitideks) ja
kaputsiinid. Frantsisklasi on umbes 17 000, nad kannavad hallikaspruuni, sooja
kliimaga maades ka valget ordurüüd. Musta rõivastatud konventuaale on umbes
4000. Kaputsiinide (üle 11 000) rüü on punakaspruun, kapuuts pikem ja
teravama tipuga kui teistel. Edasi tegutseb ka teine ordu, kuhu kuuluvad klarissid
ja naiskaputsiinid, ning tertsiaarid.