Eesti Kultuurilugu
Vana-Liivi maapäevad 1421 aastast hakatakse pidama Vana-Liivimaa üldisi
maapäevi, kus arutatakse ja otsustatakse sise- ja välispoliitilisi küsimusi (määratakse
maksud, võetakse ette samme talupoegade pagemise tõkestamiseks). Maapäevadest
võtavad osa kõrged vaimulikud, ordumeister ja tähtsamad ordukäsknikud, piiskopi-ja
orduvasallide ning Riia, Tallinna ja Tartu esindajad.
Frantsiskaanlased Eestis on mainitud frantsisklasi esmakordselt 1241. aaastal.
Frantsiskaanidel rajasid oma kloostrid Viljandis (1472), Tartus (1514) ja Rakveres
(1503). Nagu dominiiklased olid ka frantsiskaanid rändmungad ning nende eesmärgiks
oli ristiusu tõdede õpetamine ja jutlustamine vaesemate inimeste seas. Ordu liige pidi
elama vaesuses, elatades end almuste või lihtsa tööga, ta pidi käima paljajalu ning
kandma halli mungarüüd (,,hallid vennad"). Frantsisklasteks hakkasid peamiselt vaesed ja
väheharitud inimesed
annaabi.ee 
