Eesti Vabariik Aastal 1991-1994
Paistis, et Sörmani kahtlus on leidnud kinnitust. Ta arvas, et uurimiskomisjon
on avastanud augu ja esitab üksikasjad lõpparuandes, mis sel ajal oli alles pooleli. Mõni aeg
hiljem viibis Sörman taas hukkunute sugulaste ja ellujäänute kohtumisel, mille oli
korraldanud Psühholoogilise Kaitse Nõukogu Rootsi valitsusagentuur, mis kriiside ajal
jagab avalikkusele ning meediale nõuandeid ja juhatust. Sinna tuli ka Franson koos teiste
Rootsi Veeteede Ameti ametnikega. Sörman küsis Fransonilt jälle, kas Estonia parempardas
oli auk. Ta kuulis taas vastust: ,,Jah."
Estonia hukkumispaigas pidevalt kasutataval laevateel ei ole karisid. Seetõttu peavad uurijad
parvlaeva keres oleva augu puhul eeldama, et tegemist oli kriminaalse hooletuse või
kuriteoga. Franson pole algaja. Karjääriadvokaadi ja kogenud ametnikuna mõistis ta selgesti,
kui ohtlik on spekuleerida oletusega enne uurimise lõppu. Rootsi Veeteede Ameti esindajana