VARAKESKAEG (476 – 1054)
Verduni lepinguga 843 lagunes Frangi riik kolmeks. 9. saj. lõpul
kadus keisritiitel käibelt. Algasid uued nomaadide rünnakud Lääne-Euroopale. Meritsi hoidsid Euroopat hirmu all
saratseenid, idast tulid ungarlased ning 10. saj. I poolel olid Lääne-Euroopa purustav jõud. Põhja poolt ründasid
normannid, kelle mõju oli kõige suurem. Normannid rüüstasid eelkõige Briti saari, Pr rannikut ning rajasid oma riike
Briti saarel (Danelaw) ja Normandias (Rollo), viimane küll frankiseerus. Normannid rajasid oma riigi Sitsiilias.
Nomaadide retked vaibusid 10. saj lõpuks. Ungarlaste retked lõppesid Lechi lahinguga 955. 10. saj ristiusustati
suurem osa Skandinaaviast. 11. saj I poolde tekkis Skandinaavia suurriik, mille valitsejaks oli Knud Suur.
Ida pool tekkis Vana-Vene riik. Slaavlaste tuumikala oli Dnepri ja Visla vahel. Slaavlaste liikumisega põhja poole
kaasnes ugri elanikkonna assimileerumine. 9. saj II poole sai alguse nn slaavlaste võiduristimine (Kyrillos ja
annaabi.ee 
