kristluse ajalugu konspekt
frangilikku kirikumudelit. Mõnikord nimetatakse seda ka gallo-frangi mudeliks. Iseloomustab
kahte vormi, mis kokku saavad, s.h Gallialik vorm on senine riigikiriklik Rooma kristluse
kord (piiskoplik kord). Kuuendal sajandil on see võrdlemisi levinud, kasutusel on ka ladina
keel. See tähendab, et ühes läänegootide ja nende mõju kadumisega kaob ka rahvakeelne
jumalateenistus ning domineerivaks saab ladinakeelne. Teine pool mudelis on frangilik
mudel – maakirik. Ehk et sinodid ei ole puhtalt kirikusisesed üritused, vaid toimuvad kuninga
kutse peale, kuningas kinnitab kõik otsused jms (sisuliselt sama, mis oli Rooma keisril). Need
kaks süsteemi ühendatakse – struktuur gallialikust ja õigused (ilmaliku võimu) frangilikust
mudelist.
Toimub kiriku riigistamine. Päris ilma kirikuõigusteta see ei sünni, võideldakse, asüüliõiguse
eest. Kirikule tuleb anda tegus vorm ja vundament. Kirik nõuab igavese õndsuse eest maad –
annaabi.ee 
