Shakespeare
Ainult näitelava kohal oli natuke rõduräästast (muidu olid teatrid pealt
lahtised), etendust võidi anda ainult päeva ajal ning halva ilmaga sadas vihm ja lumi publikule
otse kaela.
Publiku kohad olid nagu nüüdki põrandal, rõdul ja loozides. Viimastes istusid jõukamad
pealtvaatajad, kuna põranda (parteri, või pigemini õue) publik seisis. Kuid ka näitelaval kahel
pool ääres istusid või lamasid mantlitel pikali autori kaitsjad ja sõbrad, rikkad ülikud ning uhked
frandid. Loozides istuvatel naistel olid harilikult näokatted, maskid ees osalt kõleda õhu, osalt
sellepärast, et lavalt tulevate rõveduste pärast ei tarvitseks punastada. Esimesed read olid
avalike naiste, kurtisaanide päralt, sest siin oli neil kõige parem turg. Teatrietendustest võtsid
osa kõik ühiskonnakihid peale puritaanide (eriti askeetlike elukommetega usulahk). Publik ei
olnud iialgi "valitud", ja tema kombed olid kõigiti toored ja jõhkrad. Iseäranis terav oli vahekord