Kunst raekojas
k�nekunsti � retoorikat. Kunstidest teine, grammatika, on n�idatud �petlase ja
�pilase n�ol, kes on raamatute kohale kummardunud. Geomeetria ja aritmeetika
atribuutideks on gloobus, joonlaud ja sirkel. M�ttetark klaaskolvi, armillaarsf��ri
ning sekstandiga jalge ees kehastab astronoomiat. Muusikat aga m�rgib, vastavalt
ikonograafilisele traditsioonile, naine, kes musitseerib klavessiinil. Pildi
vasakus osas n�eme kunstnikku t��tamas; v�imalik, et see on Franckeni enda
autoportree.
Lisades vabade kunstide hulka maalikunsti, kuulutab ta end sellega loojaks ja
�petlaseks, aga mitte k�sit��liseks � hoiak, mida soosis 17. sajandi vaimsus. Pildi
maalimise ajaks oli Frans Francken noorem juba P�ha Luuka gildi liige ja edukas
kunstnik. Maalikunsti kui vaba kunsti s�ltumatuse ja t�htsuse ideed arendab ta
edasi ka oma hilisemates t��des, k�neldes l�bi oma teoste talle nii olulisel
sotsiaalsel teemal nagu kunsti positsioon �hiskonnas.