Maailmakirjandus IV
irooniaks. Ka iseenda suhtes on see iroonia rakendatav. Schlegel asetab kunsti vastuseadesse reaalse
maailmaga. Sisaldab ka kunstniku ja kodanlase vastuseisu. Fragmentides läheb oma teooriaga edasi, võtab
kõne alla romantilise poeesia. Püüab määratleda, mis on romantiline poeesia e uus poeesia. Suunatud
normeeriva esteetika vastu. Laiemas plaanis ka klassitsistlike kunstinõuete vastu. Juba kriitilistes
fragmnetides Schlegel loob omamoodi vormi - fragment, mis kasvab välja varasemast valgustuslikust
vormist nimega maksiim. Lähtub romantikute ühisest arusaamast, et üks mõte on paremini väljendatav
mingisuguse lühikese, lööva lõigu abil kui pika konstruktiivse teksti abil. Schlegeli mõlemad teosed on
ülesehitatud niimoodi, et see on lühikeste fragmentide kaupa üles ehitatud, millel omavahel näiliselt ühist ei
ole. Einfall - ilmutuse raames tehtud kirjutusi ("muusa suudlus")