Kirjanduse koolieksam
kogemusele.
1980-ndate lõpu ja 90-ndate alguse pöörde kõige üldisemad jooned: dünaamika, erinevate
keelekihtide (kõnekeel, släng, murre) ja võõraste keelte sissetung kirjandusse, massikultuuri
märkide seostumine kõrgkultuuriga, intertekstuaalsus, metalisus, kontseptualism,
kollektiivsete väärtuste relativiseerimine, kirjaniku imago tähtsustumine teksti tähenduste
loomisel. Võib rääkida klassikaliste kompositsioonireeglite taandumisest, tekstide
fragmentariseerumisest ja zanrilise avatuse suurenemisest.
Sõnade küllus nõuab uut kultuurilise käitumise taktikat, suutlikkust teha kiireid selektsioone,
võimet tühjavõitu tähendustega sõnamassist mööda vaadata
Esimese laine murrangulisust tugevdavad veel mõned asjaolud. Esiteks -- kirjanduselu ja
-väljaanded (Eesti Kostabi $eltsi ja ,,Hirohalli" löögirusikas, ajakirja ,,Vikerkaar" avatus uuele
kirjandusele jne.); teiseks -- murrangu tugev enesetõlgenduslikkus. Viimane võib tähendada