Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt
Iseloomulik, et uus tekstitüüp toetub parallelismile: varieeruma hakkavad kordused.
Moodustab improvisatsioonilisi ahelaid, liiguvad seostelt seosele. Krull räägib ka laiemalt mitmuslikkusest kui läbivast
printsiibist. Ei piisa päikesest luuletamisest, päikeseid ja maailmaid on palju. See printsiip vormiliselt läheneb paljudele ridadele
jne. Mõtteseosed toimivad rohkem kui kõlapinnal. Mõtlemine paradoksidest läbi pikitud mõtlemine. Võib rääkida ka teksti
fragmentariliseerumisest: saab tükke teha. A värss muutub retoorilisemaks. Kõlavus ja retooriline kõlavus torkab silma ja kõrva,
eriti 60ndate alguses. Allkisaar kirjutab teistmoodi kui teised samal ajal, kirjutabki. Selle juures on mingid punktid, mille kaudu
võib teda ühendada sulaaja poeetikaga: retooriline vabavärss, see on Alliksaarel ja Krossil olemas, erineval viisil. Ka elujaatav
hoiak, teatav optimism. Täiusele püüdlevus on tekstile iseloomulik
annaabi.ee 
