Individuaalne lüürika tekkis rahvalauludest ja säilitas seetõttu rahvaloomingu iseärasusi. Selles leidsid väljenduse ajajärgu vastuolud, poliitiline võitlus ja maailmavaatelised küsimused. Võib oletada, et Vana-Kreekas oli lüürilisi teoseid arvuliselt rohkem kui eepilisi. Ent meieni on jõudnud vaid vähesed katkendid ja üheltki lüürikult pole säilinud kõiki teoseid. Hoolimata luulepärandi fragmentaarsusest on võimalik mitmete lüürikute loomingu laadi säilinud luuletuste varal iseloomustada. Monoodiline lüürika vastab enam nüüdisaegsele lüürikale. Teemad on mitmekesised, sõda, poliitika, aga ka muud teemad. Arenes põhiliselt Lesbose saarel, aloodia murdes. Lesbose saare luuletajad lõid kirjandusse rea uusi värsimõõte, nendes kirjutatud luuletusi määrati sooloesituks lüüra saatel. Lesbose saare lüürikute luutused olid määratud ettekandmiseks teatavas kindlas keskkonnas.