Tom Rutter repertuaariuuringud kokkuvõte artiklist
Siiski jääb alles küsimus,
miks teatud ajalooline kontekst on valitud, et kõrvutada teatud kirjandusliku tekstiga.
Repertuaari kriitika on, nagu oleme näinud, sidunud näidendid laiemate sotsiaalsete
liikumiste külge.
Rutter ütleb, et Andrew Gurr on oma teoses "Shakespeare'i aegsed teatrid" ("The
Shakespearian Playing Companies") esile toonud uue ajaloolise problemaatika: ajaloolaste
soovi konstrueerida terviklikku pilti fragmentaarsest tõendist ja ütleb ise, et "Ajaloo
kirjutamine on nagu mäng, mida mängitakse udu sees järeleproovimata reeglitega" (Gurr,
Rutteri kaudu). Ka Gurr toob välja enda teoses "Playgoing in Shakespeare's London", et
erinevate teatrite repertuaarid erinevad märgatavalt (Rutter, 2008: 345).
Lucy Munro' 2005 raamat "Children of the Queen's Revels: A Jacobean Theatre Repertory"
toob repertuaariuuringute jaoks esile olulise punkti. Nimelt ei paku see mitte nii radikaalset
annaabi.ee 
