Sissejuhatus Eesti ja Seto rahvausundisse
E – M. J. Eisen: 1880-1944, ei olnud nii
nõudlik korrespondentide suhtes, u 90 000 lk. ERA – 1927-1944. Eesti rahvaluule arhiiv,
u 265 000 lk. RKM – 1944-1991, Riiklik kirjandusmuuseum, korraldati uurimusretki
kihelkondadesse, u 200 000 lk. EFA – Eesti folklooriarhiiv: uuema aja oma. S – Samuel
Sommeri kogu: 1923-1936, sisaldab vaid seto materjali, u 125 000 lk
Rahvaluulekogude juures on oluline allikakriitika. Tuleb arvestada, kui palju võib tekst
olla koguja poolt muudetud. Mida fragmentaalsem on mõni lause või teade, seda
suurem on tõenäosus, et see ei ole üle kirjutatud või ilustatud. Mida ilukirjanduslikum,
seda kahtlasem. Autentsusele viitab ka murdelisus.
Varasemad kirjeldavad publikatsioonid – Forseliuse raamat eestlaste
ebausukommetest (1680). Hupel (1774-1782), Luce (1827), Holzmayer (1873-1881),
Kreutzwald.
Kirjalikud allikad – väljastvaatlejate teatud rahvusundite kohta. Muinasusund:
annaabi.ee 
