Retsensioon "Alexandra Soumm ja ERSO"
Palju oli tunda ka mõtlikkust, kuid oli ka barokseid kaunistusi. Nagu näha, siis käib võrdlus
ikka ja jälle barokiga, see näitab aga, et minusugusele barokifännile oli, mida kuulata. Sinna
hulka ei saa aga lisamata jätta juba mainitud viiuldaja virtuooslikkust. Virtuooslikkus on aga
taaskord baroki juurde käiv mõiste. Et selle retsensiooni lugejale ei jääks mulje nagu Sibelius
oleks mingi baroki matkija, siis juhiks tähelepanu ühele fraasigrupile, mis sarnanes pea
üksühele 1930. aastate ameerika ballidele iseloomulikele valssidele. Antud teose kirjutas
Sibelius aga aastal 1903. See näitab, et Sibelius kasutas ka sellist muusikat, mis
muusikaajaloole sai omaseks alles tulevikus. ,,Saagale" sarnaseid külgi leidub ka selles teoses.
Kontrastidest sai juba räägitud, kuid veelgi suurem sarnasus oli esimese osa lõpus, mis lõppes
nagu ,,Saagagi" suure crescendoga.
annaabi.ee 
