Kirjandussemiootika
predikaatidega)
2) Retooriliste figuuride olemasolu: seosed, mida kirjeldab Jakobson: grammatiliste
figuuride seosed, mis tekivad süntagmaatilisel teljel – kordus, antitees, parallelism.
3) vaatepunktiga seonduv:
subjektiivsus
objektiivsus
modaalsus
4) monovalentsus vs. polüvalentsus (seosed teiste tekstidega, võõrad hääled, “sõna on
juba asustatud”.)
Loeme teksti lineaarselt. Kuidas see muutub kujuteldavaks maailmaks.
Väljamõeldisel rajanevas tekstis üleminek fraasidelt terviklikule kujutlusmaailmale.
Süntagmaatika – uus mõiste ‘narratiivne süntaks’. Teose süžeeline ülesehitus,
loogilis-kausaalsed seosed, mis moodustavad tekstiterviku. Toetub natuke Proppi
süntagm. muinasjutu-kirjeldustele. Lähtub lingv. terminitest. Vaatab narratiivi kui
lauset – ‘narratiivne lause’, ‘narratiivne grammatika’.
Narratiivse lausega seostuvad narratiivsed alus, öeldis, objekt, narratiivne süntagma.