Saksa ekspressionism
Paul Cézanne [hääldus pol sezann] (1839-1906),
Paul Gauguin [pol go'gä(n)] (1848-1903),
Vincent van Gogh [vä(n)'sa(n) fan gog; hollandipäraselt vint'sent fan hoh] (1853-1890),
Edvard Munch [edvard munk] (1863-1944),
Ferdinand Hodler (1853-1918),
James Ensor (1860-1949),
kes vastandasid looduse jäljendamisele kunstniku tunnete väljendamise. Mõjutusi said saksa ekspressionistid
ka prantsuse ,,metsikutelt" eesotsas Henri Matisse'iga [a(n)rii ma'tiss] (1869-1954).
Nagu fovismigi, oli ka selle liikumise puhul tegemist vastureaktsiooniga impressionismile ja naturalismile.
Traditsioone hüljates võtsid ekspressionistid eeskuju loodusrahvaste ja keskaja kunstist. Nad pidasid
võimalikuks muuta nähtava maailma värve ja vorme, selleks et väljendada oma meeleolusid, hoiakuid ja
mõtteid. Taotleti väljenduse intensiivsust, mille tõttu kujunes põhisisuks rahutus, ühiskonnakriitika ja
maailmavalu. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses
annaabi.ee 
