Mähiselt saadav pinge antakse läbi kondensaatori võimendi sisendisse. Võimendi täitab seejkuures ka impulsside formeerimise ül. Fotoelektriline impulssandur- Kasut.siirdeanduritena ning koos kalibreerimislül. asendiand.robotites, erinevates tehno.sead. ja tööpinkides. Koosneb valg.voo allikast, modulatsioonikettast ning fototajurist. Mod.ketas kujutab endast optiliselt läbipaistv.piludega ketast.mis pöörlemisel sulgeb periood-lt valg.voo pääsu fototajurile ning tekit.viimases periood.-lt muutuva voolu. Pulsatsiooni sag. On võrdeline ketta pöörlemiskiirusega aga vooluimpul. Arv ketta pöördenurgaga. Skeem 11.26 21. Diskreetasendiandurid- Disk.asendi anduritx saab kasu.mitmesug.kont.-ja kont.vabasid teekonna-ja lõpplüliteid. Neid kasut. N:prog.juht.süst. Fotoel.koodandur- Põhielemnt on koodiketas, mis kinnitataxe M.või töömasina võllile.Tal on mitu kontsentrilist rõngast(rada) mis koosnevad segmendi-
tekkinud impulsside arvu. Fotoelektriline impulsskiirusandur (joonis 3.28) koosneb valgusvoo allikast, näiteks valgusdioodist, modulatsioonikettast ja fototajurist, näiteks fotodioodist. Joonis 3.28 Modulatsiooniketas kujutab endast optiliselt läbipaistvate piludega ketast, mis kinnitatakse mootori või töömasina võllile ja mis pöörlemisel sulgeb perioodiliselt valgusvoo pääsu fototajurile ning tekitab viimases perioodiliselt muutuva voolu, mille pulsatsiooni sagedus on võrdeline ketta pöörlemiskiirusega. Anduri täpsus sõltub impulsside arvust ühe pöörde kohta. Valgusvoo pulsatsioonisageduse suurendamiseks kasutatakse lisaks modulatsioonikettale mitmesuguse mustriga rasterplaate (vt / 7 /), mille pilud on modulatsiooniketta piludega võrreldes kaldu. Sel juhul läbib valgusvoog nii modulatsiooniketta kui ka rasterplaadi ning ühe pilu möödumisel tekib
annaabi.ee 
