aasta lõpul, mil hakkas valmima Riigiarhiivi uus hoone. Fotode ja filmide kogumine Eesti Riigiarhiivi perioodil 1936. aastal pandi alus filmi- ja fotodokumentide riiklikule säilitamisele "Riigiarhiivi Eesti kroonika koostamise ning filmi- ja fotoarhiivi korraldamise kodukorraga". Fotod nähti ette valida riigiasutuste ülesandel tehtud ülesvõtetest või muretseda mõne suurema ajalehe fotoreporterilt. 1937. aastal sõlmis Riigiarhiiv lepingu ajalehe "Uus Eesti" fotoreporteri A. Kalmuga igast avaliku elu sündmusest ühe foto saamiseks. Fotodokumente osteti veel Riigikantselei ülesandel tegutsenud fotograaf A. Vannaselt ja Lõuna-Eesti sündmuste kohta Tartu fotograafidelt E. Sellekeselt ning K. Hintzerilt Eesti sündmuste kroonikat, olulist täiendust arhiivi fotofondile koostati 1. jaanuarist 1937 kuni 1940. aasta 31. augustini. 1937. a. veebruaris pöördus Riigiarhiivi direktor Riigi Ringhäälingu poole ettepanekuga kõnede,
spordipedagoogi Hans Lööperi osast. Ta oli Türi jalgpalli meeskonna kapten, hea sprinter, laskur ja pedagoog. Eelkõige tuntakse teda Särevere ja Jäneda staadioni rajajana. "Hallo, siin staadioni raadiosõlm" kes läbi sellise fraasi ei tundnud Viktor Kappi teadustajana kergejõustikuvõistlusel või spordikommentaatorina raadios. Üle poole sajandi oli see mees seotud Järvamaa kergejõustikuga spordikohtuniku, ajakirjaniku, fotoreporteri ja edetabelite koostajana. Teda võis pidada elavaks spordientsüklopeediaks. Ta andis välja 1964. aastal Järvamaa esimese Paide spordialmanahhi. Kahjuks lahkus Viktor Kapp meie hulgast 2003. aasta lõpul, kuid tema väärikas panus Järvamaa spordiajalukku jääb. Tuntud on ka paljud meie maakonnast väljakasvanud treenerid-teadlased. Pikka aega oli NSV Liidu naisjooksjate edu taga praegu Audentese Erakoolis töötav Uno Källe, kes on pärit Koeru lähedalt Kuusnast
annaabi.ee 
