Popkunstist hüperrealismini jõudis inglane Malcolm Morley Kommertstrükiseid maha maalides innustus fotoga võistlemisest 1970 New Yorgis "22 realisti" Tähtis näitus realistide ja fotorealistide teostega [Charles (Chuck) Close, Richard Estes, ...] Isy Brachot 1973 "Hyperrealism" Mõtles sõna välja (prantsusekeelne, = fotorealism) Suure näituse (ja kataloogi) nimi tema galeriis (Brüsselis); näitusel enamasti USA fotorealistid (Ralf Goings, Don Eddy, Chuck Close, ...) Denis Peterson Kasutas esimesena sõna "Hüperrealism" uue liikumise nimena Maalid annavad ruumilise sügavuse teisiti edasi kui silm näeb (nagu fotod) Objektiks reaalsusest tehtud fotod, nähtava maailma jäljendamine Hüperrealistid ei püüdnudki varjata fotode kasutamist, vaid toonitasid fotolikkust Taotledes rabavat illusionistlikku efekti, fikseerisid hüperrealistid üksikuid objekte,
Betoon pakkus arhitektuurile uusi ahvatlevaid skulptuurseid võimalusi Fotorealism 1970. aastal USA-s tekkinud kunstiliikumine, mis taotles foto "hüperreaalsuse" edastamist; maaliti fotode järgi ja rõhutatult "fotolikult". Fotorealism on popkunstist eraldiseisev ¾anr, selle kõregaeg oli aastatel 1965-1975, ning seisnes reaalsuse jäädvustamises täpselt nagu kaamera, tihti veel täpsemaltki. Oma täpsusega soovisidki fotorealistid kritiseerida popkunsti. Popkunst 1960. aastatel tõusis Läänes popkunst jõuliselt esile. Popkunstnikud kes- kendusid igapäevase eluolu ja tarbekaupade detailsele kujutamisele. Popkunsti karakteristikutest rahvaomane (kujundatud massitarbimiseks), põgus, ärakulutatav, odav, masstoodetav, noor, teravmeelne, seksikas, pettev, glamuurne ja ärieduline.