Hüperrealism ja neoekspressionism
Tunnustama
hakati vanu realiste nagu A.Neel, L. Golub jne. Tärkas kaks uut kujutava kunsti
suunda- juba 1960, aastate lõpus hüperrealism e. fotorealism, 1980.aastate alguses
aga neoekspressionism. Need suunad erinevad teineteises oluliselt nii oma allikate,
vormi kui tähenduse poolest. Siiski aitasid nad üheskoos tõsta traditsioonilised
kunstiliigid avaliku tähelepanu keskmesse. Kõige järjekindlamalt asus nähtavat
maailma jäljendama hüperrealism e. fotorealim. See arenes välja popkunstist ning
viimaselt ongi päritud selle `jahe,' objektivistlik suhtumine tegelikkusesse.
Lähtumine mitte silmaga nähtud tegelikkusest, vaid just fotost või slaidist on
hüperrealismi oluline tunnus, mis muudab hüperrealismi omapäraseks etapiks kunsti
ajaloos. Fotolikkus tähendas tehislikkust, standardsust impersonaalsust ja näiliselt
juhuslikku kadreeringut. Seepärast hüperrealistid ei püüdnudki varjata foto
kasutamist, nad just rõhutasid fotolikkust
annaabi.ee 
