Isa aseaine Kerstin Thorvall Kokkuvõte Mangnus ja ta ema Maria elasid kahekesi. Kehekesi elasid nad senikaua, kuni ema Maria kohtas Leffet. See toimus juulis, kui Magnust polnud kodus. Ta oli suvel üheks kuuks sõitnud sugulaste juurde. Leffe ise oli vanglast välja pääsenud. Ta oli kinni istunud ühe pangaröövi pärast. Tegelikult oleks pidanud Leffe ühe aasta kauema vanglas olema, aga kuna ta oli seal olnud nii korralik, siis ta sai ühe aasta varem välja. Sellest ajast kui Leffe ema Maria ja Magnuse juures eals ei olnud ta tilkagi alkoholi võtnus. Maria ei lubanud Leffel alkoholi pruukida, sest kõik teostatud kuriteod olid ju aset leidnud purjuspäi. Leffe oli nii õnnelik koos Maria ja Magnusega. Nad olid nagu "ema, ise ja poeg". Seda olid nad aga seni kui lõpuks Leffe ei suutnud enam alkoholist `ära öelda. Ta pidi minema pooodi süüa ostma...
peegelkaamera. See on suur, uhke ning teeb palju paremaid pilte kui senini kasutatud digikompakt. Pahatihti tabab aga digipeegli ostjat pettumus - uhke masin teeb küll pildistamisel ägedat häält ning tõmbab enesele pildistatavate ja kõrvalseisjate pilke, kuid fotod ise - need ei ole justkui sugugi paremad kui seebikarbi klõbistused. Veidi ehk küll, aga kus on kõik need professionaalse välimusega hägustatud taustad, megateravad detailid, superilusad värvid ja muu taevamanna, mida fotopoe müüja sulnil häälel ette luges? Väga tihti juhtub seepeale nii, et vastostetud kaamera ununeb pärast paari nädalast uhkeldamist kappi ning leiab kasutust vaid äärmise häda korral. See taevamanna on ostetud kaameras olemas. Selleks, et sellest mannast putru keeta või koguni magusat ahjupannikooki küpsetada, on vaja kokaraamatut. Selleks, et digitaalse peegelkaameraga pildistatud fotod oleksid midagi enamat, kui kompaktkaamera väljastatud
annaabi.ee 
