füüsik William Crookes. See on klaastoru, kus katoodi ja anoodi vahele rakendatakse kõrge pinge, et siis jälgida gaaslahendust. Tugevas väljas kiirendatakse elektrone suure energiani ja kui need tabavad anoodi või seadme korpust, tekkib kõrvalefektina röntgenkiirgus. Röntgenkiirgusega kaasnevaid efekte märkasid juba tookordsed teadlased. Näiteks märkasid mitmed teadlased sõltumatult, et läheduses olnud fotoplaatidele tekkisid varjud. Röntgenkiirguse lainepikkus Suurusjärk meetrites Väljakirjutatult Väärtus 10-12 1 pikomeeter (pm) 5 pm röntgenkiirte lühim lainepikkus
paljudes keeltes, sealhulgas saksa keeles, Röntgeni emakeeles. Crookesi toru on klaastoru, kus katoodi ja anoodi vahele rakendatakse kõrge pinge, et siis jälgida gaaslahendust. Tugevas väljas kiirendatakse elektrone suure energiani ja kui need tabavad anoodi või seadme korpust, tekkib kõrvalefektina röntgenkiirgus. Röntgenkiirgusega kaasnevaid efekte märkasid juba tookordsed teadlased. Näiteks märkasid mitmed teadlased sõltumatult, et läheduses olnud fotoplaatidele tekkisid varjud. Radiomeetria on füüsikas elektromagnetkiirguse energia ja selle jaotuse mõõtmine; geoloogias maakoore loodusliku radioaktiivsuse mõõtmise meetod. Ekvivalentdoos e. Neeldunud doos on võrdeline neeldunud energiaga. Kiirguse kaalufaktor röntgenkiirguse, gammakiirguse ja beetakiirguse jaoks. Ekvivalentdoosi ühik on siivert tähisega "Sv" rootsi füüsik Rolf Maximilian Sieverti järgi.
valgusaasta kaugusel. Nüüd võime mõista Maarten Schmidti ja teiste astronoomide hämmingut: 3C 273 ei ole taevas hele objekt (13. tähesuurusega), kuid selle paigutamine 2,4 miljardi valgusaasta kaugusele tähendab, et kõnealune taevakeha ei olnud 1962. aastal ainult kõige kaugem seni vaadeldud objekt, vaid ka oma tegeliku heleduse poolest mäekõrguselt kõigist teistest üle, olles 40 korda heledam kui kõige heledamad galaktikad. Avastatud oli uus astronoomiliste objektide liik. Fotoplaatidele jätsid need tähesarnase kujutise, seetõttu hakati neid nimetama kvaasi-stellaarseteks ehk peaaegu-tähelisteks raadioallikateks, mis peagi lühendati lihtsalt kvasariks. Nüüdseks on teada tuhandeid kvasareid. Ainuüksi 2,5-meetrise Sloani teleskoobiga tehtud tuntud taevaülevaade paljastas üle saja tuhande uue kvasari. Kaugeim senileitud kvasar asub 13 miljardi valgusaasta kaugusel - Universum oli vähem kui miljard aastat vana, kui praegu meieni jõudev valgus
annaabi.ee 
