DADAISM
laialt. Eriti Berliinis omandas dada vasakäärmusliku propagandakunsti ilme.
Raevukalt sarkastilise pilkega ründas see kunst kodanlust ja ohvitserkonda, keda
esitati kui sõjasüüdlasi. Peamisteks vahenditeks sellistele dadaistidele GEORGE
GROSZ, (1893-1959), oli graafika ja plakatikunst, kus karikatuurne kujund oli
ühendatud vastavasuunaliste hüüdlausete ja loosungitega. Pisut hiljem, 1920-ndail
aastail, kasvas sellest pinnasest JOHN HEARTFIELDi (1891-1968)
fotomontaazikunst, mis asus võitlusesse tärkava fašismiga.
Dada jäi suhteliselt lühikeseks nähtuseks ja lagunes pärast sõda. Idee kunstist kui
ühiskonnavastasest mässust jäi aga elama. Alates 1960-ndatest aastatest on see idee
Lääne kunstis uuest tugevnenud.
annaabi.ee 
