ning selle suund ühtib valguslaine levimissuunaga. 9. Footoni seisumass on 0 ning seetõttu liigub ta vaakumis alati valguse kiirusega C. Ta ei saa eksisteerida paigalolekus. 10. Valguse rõhk on mehaaniline mõju, mille pinnale ta langeb. Valguse rõhk on võrdeline intensiivsusega mida rohkem footoneid ajaühikus pinnaühikule langeb, seda suurem on valguse rõhk. 11. Neid keemilisi reaktsioone, mis toimuvad ainult valguskvantide osavõtul nimetatakse fotokeemilisteks. Fotokeemilisteks reaktsioonideks on näiteks fotosüntees ja osooni tekkimine. 12. (Dualistlik käsitlus) Valguse laine-ja kvantteooriad ei ole vastandlikud, nad täiendavad teineteist. See tähendab, et valgus võib käituda nii osakeste (footonite) voona kui elektromagnet lainetena. Osakestest koosnevad kvantolemust tõestavad fotoefekt ja valguse rõhk. Lainelist omadust aga difraktsioon ja murdumine.
Piirsagedust või lainepikkust, mille puhul footoni energia on võrdne elektroni
väljumistööga nim fotoefekti punapiiriks.
Kui fp>f , siis ei esine fotoefekt, kui fp
Footoni energia on määratud talle vastava laine sagedusega. Footonil puudub seisumass, ta ei saa eksisteerida paigalolekus. Footoni impulss on määratud tema massi ja kiiruse korrutisega ning selle suund ühtib valguslaine levimissuunaga. Kui footonid langevad mingile kehale, annavad nad oma impulsi sellele üle. Valguse rõhk on võrdeline valguse intensiivsusega. Footoni põrkumisel vaba elektroniga väheneb footoni energia ja suureneb kiirguse lainepikkus. Fotokeemilisteks nimetatakse reaktsioone, mis toimuvad vaid valguskvantide osavõtul (fotosüntees, osooni tekkimine, pildistamisel). E (kvandi)energia (J) Ek kineetiline energia (J) A väljumistöö (J) lainepikkus (nm) v kiirus (m/s) h Plancki konstant (6,6 · 10-34 J/s) m elektroni mass (9,1 · 10-31 kg) c footoni lainekiirus (3 · 108 m/s) f valguse sagedus (Hz) fp fotoefekti punapiir I valguse intensiivsus (m) p impulss mv 2 Ek = 2 E = hf = A + E k
Neeldunud fotoenergia kulub tõmbe jõudude ületamiseks ja elektronile kineetilise jõu andmiseks. Väljumistööks nimetatakse vähimat energiahulka, mis on vajalik elektroni ainest väljaviimiseks. Fotoelemendis tekib valguse toimel elektrivool või muudetakse valguse energia elektrienergiaks. Kasutatakse automaatikas ja telemehaanikas, toodete kvaliteedi kontrollimisel, valguse mõõtmisel, kinos, televisioonis jne. Fotokeemilisteks reaktsioonideks nimetatakse keemilise reaktsioone, mis toimuvad ainult valguskvantide osavõtul. MIS ON FOOTON- Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant (valguskvant). Footon on vaheosake (boson spinniga 1), mis vahendab elektromagnetilist vastasmõju. Footon (erinevalt näiteks gluuonist) ise oma vahendatava vastasmõju laengut ei kanna ja on elektriliselt neutraalne. Tema seisumass on 0 ning seetõttu liigub ta vaakumis alati valguse kiirusega . Valguse kiirus kui
Nad jaotatakse: Organismis olemasolevad e. endogeensed kromofoorid (keratiin, nukleiinhapped, melaniin, hemoglobin, porfüriin, karoteen, lipoproteiidid jt.). Organismi sattunud e. eksogeensed kromofoorid (fotosensibiliseerivad ravimid ja keemilised ühendid). Erinevatel kromofooridel on spetsiifiline absorptsioonispekter, s.t. et erinevad valgustundlikud molekulid absorbeerivad eri lainepikkusi. Kui absorbeerunud energia kasutatakse ära fotokeemilisteks reaktsioonideks, muutub rakkude molekulide struktuur. Kõige kergemini kahjustavad DNA, RNA, mukopolüsahhariidid, elastin, kollageen ja lüsosoomid. Sirje Kaur ,,Naha Päikesekahjustused" http://www.nedug.ru/library/%D0%B7%D0%B0%D0%B3%D0%B0%D1%80_%D0%B8_ %D1%81%D0%BE%D0%BB%D1%8F%D1%80%D0%B8%D0%B9/%D0%A3%D0%BB %D1%8C%D1%82%D1%80%D0%B0%D1%84%D0%B8%D0%BE%D0%BB %D0%B5%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%BE%D0%B5-%D0%B8%D0%B7%D0%BB %D1%83%D1%87%D0%B5%D0%BD%D0%B8%D0%B5-%D0%B5%D0%B3%D0%BE-
eksisteerida paigalolekus. Footonitel on suur roll fotoefekti juures. Fotoefektiks nimetatakse elektronide "väljalöömist" ainest valguse toimel. Kui rääkida valgusest kui footonite voost, tuleks kindlasti ära mainida ka valguse rõhk, mis on võrdeline valguse intensiivsusega. See tähendab, et mida rohkem footoneid ajaühikus pinnale langeb, seda suurem on valguse rõhk. Suur hulk keemilisi reaktsioone toimub vaid valguskvantide osavõtul. Sellisid reaktsioone nimetatakse fotokeemilisteks. Fotokeemiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mis tekib valguse neeldumise tõttu. Seejuures annab valguskvant molekulile piisavalt energiat, et see muutuks reageerimisvõimeliseks. Vahel aga laguneb mõni aine valguenergia toimel. Fotokeemiliste reaktsioonide tulemusena tekib osoon, kuid ka väga kahjulik fotokeemiline sudu. Taimedes nimetakse seda reaktsiooni fotosünteesiks ning on seega üks eluslooduse alusprotsesse. Valguse olemuse teadlik käsitlus sai alguse 17
4. Millal avalduvad valguse kvantomadused paremini? Röntgenikiirguse korral 5. Milles seisneb Comptoni efekt? Ameerika füüsik, avastas 1922, 1927 Nobeli preemia. Röntgenikiirguse hajumisel metallidelt (vabadelt elektronidelt) suureneb kiirguse lainepikkus (väheneb sagedus) ehk põrkudes elektroniga ANNAB FOOTON TALLE OSA OMA ENERGIAST JA SEEGA FOOTONI ENERGIA VÄHENEB (SAGEDUS VÄHENEB JA LAINEPIKKUS SUURENEB). 16.3 Fotokeemilised reaktsioonid. 6. Milliseid reaktsioone nimetatakse fotokeemilisteks? Toimuvad ainult valguse osavõtul. 7. Nimeta fotokeemilisi reaktsioone. Fotosüntees, osooni tekkimine. (0 2+ hf --02´ +02--O3+O) Osa keemilisi reaktsioone, mis muidu nõuaksid reaktsioonis osalevate ainete kuumutamist mitme tuhande kraadini. Kirjuta kodus vihikusse näidisülesanne lk. 99 16.4 Fotograafia 8. Kirjuta pildistamisel valguse toimel filmis tekkiv reaktsioon. AgBr +hf--AgBr´--Ag+Br 9.Mis toimub filmi ilmutamisel
Footoni energia on määratud talle vastava laine sagedusega. Footonil puudub seisumass, ta ei saa eksisteerida paigalolekus. Footoni impulss on määratud tema massi ja kiiruse korrutisega ning selle suund ühtib valguslaine levimissuunaga. Kui footonid langevad mingile kehale, annavad nad oma impulsi sellele üle. Valguse rõhk on võrdeline valguse intensiivsusega. Footoni põrkumisel vaba elektroniga väheneb footoni energia ja suureneb kiirguse lainepikkus. Fotokeemilisteks nimetatakse reaktsioone, mis toimuvad vaid valguskvantide osavõtul (fotosüntees, osooni tekkimine, pildistamisel). E – (kvandi)energia (J) Ek – kineetiline energia (J) A – väljumistöö (J) λ – lainepikkus (nm) v – kiirus (m/s) h – Plancki konstant (6,6 · 10-34 J/s) m – elektroni mass (9,1 · 10-31 kg) c – footoni lainekiirus (3 · 108 m/s) f – valguse sagedus (Hz) fp – fotoefekti punapiir
annaabi.ee 
