Portreed näevad välja pehmed ja siidised. Tekib natuke illusioon, et pildid liiguksid, väriseksid. Mida näen: Näen justkui juhusikult tehtud pilte. Jäädvustatud oleks lihtsalt nagu hetk tavalisest päevast. Näiteks pilt, kus on naine ja taustaks aia/ põllu moodi maastik. Käes on tal lilled ja seljas kleit. Kulmud peaaegu kokku kasvanud. Nägu peaaegu emotsioonitu. Nagu ütlesin, just nagu lihtsalt üks tavaline klõps fotokaga, nagu tänapäeval. Peas on naisel punane barett, turbani moodi asi. Ilm on hallikas, tundub, et kisub vihmale. Kuna taustal olevate puude lehed on kollakad siis järeldan, et tegemist võib olla sügisega. Arvatavasti on naise keha korsetiga kõhnemaks tehtud, sest keha kuju ei ole väga loomulik. Mulle isiklikult tundub, nagu naise kael oleks ühekorra keeratud, kuna tema pildil olev keha esiosa oleks nagu selg. Mida tead:
ümberpööratud ja vähendatud kujutis, kohta kus tekib kujutis, asetatakse valgustundlik fotoplaat või film. Langevat valgushulka doseeritakse katiku abil, mis avaneb niinim säritusajaks. Objektiivi liigutamisega muudame filmi ja objektiivi vahelist kaugust et tekitada terav kujutis. Objektiivi töötavat diameetrit võib muuta diafragma abil. Sellega muudame valguse hulka, mis satub filmile. Inimese silma optiline süsteem on sarnane fotokaga. Silm on väljast kaetud kõvakestaga nim skleeraga, mille läbipaistvat osa nim sarvkestaks, selle taga on vikerkest mille sees on avaus silmaava, mille taga on silma lääts mille kõverus muutub sõltuvalt vaadeldava objekti kaugusest. Silma sees on poolvedel klaaskeha. Silma põhi on kaetud võrkkestagakuhu tekib silma tõeline ümberpööratud kujutis. Kuna osad silmad on defektiga siis tehakse nõgusate ja kumerate läätsedega prille mis parandavad nägemist
[4] Hülgepoegade mängud Nii nagu kaslaste ja koerlastegi pojad omandavad hülgepojad koos mängides palju tulevases elus vajalikke oskusi. Kahekolmekaupa üksteist taga ajades õpivad nad vee all kiireid manöövreid sooritama. Nad otsivad ka kalu ja püüavad neid tabada, lihvides oma jahimeheoskusi. Mänguvõitlustes aga harjutavad nad tulevaste kokkupõrgete tarbeks. Isahülged võitlevad nii territooriumi kui ka emaste pärast.[5] 4 Järva Jaanus. Fotokaga Sotimaa hülgeid jahtimas. Loodusesõber. veebruar 2007. lk 34 5 Burnie David jt. Looduse entsüklopeedia. Tallinn: Varrak, 1999. lk 260 11 Väike meri, suur hüljes Loomade kroonika: Aleksei Turovski tutvustab põnevaid tegelasi Tallinna Loomaaiast. Sedapuhku teeme juttu hallhülge seltskonnaelust.
sammud selle puu juurde mida olin tahtnud pildistada. Sättisin pildi nii, et linnutee ja puu jääksid kõrvuti. See tekitas huvitava kompositsiooni mis mulle väga meeldis. Noor rebane Ühel ilusal suvepäeval kõndisin Seli Koigis mööda põlde ringi. Lõpuks jäin ühe põllu serva tamme alla istuma. Mõne aja pärast märkasin teises põllu otsas mingisugust looma. Palja silmaga ei saanud aru kes see on, aga fotokaga nägin et rebane. Mõne aja pärast läks ta minema ja ma läksin ise sinna samasse kohta kus ta enne oli ja jäin ootama. Ootasin umbes tund aega. Sääsed sõid, päike lõõmas. Lõpuks märkasin seda sama rebast umbes 100m kaugusel. Mina olin metsa ääres ja tema keset põldu. Ainus asi mis meie vahel oli, oli üks kaev mis oli umbes meetri kõrgune. Hakkasin sinnapoole peaaegu, et roomama. Kui rebane