LÄÄNE-EESTI VETE LESTA
Areng peatub
kuniks nad suuremasse kalasse satuvad, kus nad edasi arenevad ja munasid
produtseerivad (lisa 9). P. laevis on tugev patogeen: ulatusliku invasiooni puhul esineb
kala soolestikus suuri vigastusi; ka teised organid vôivad kahjustatud olla. (Grabda,
1991)
On kindlaks tehtud, et P. laevis on vôimeline muutma oma vaheperemehe haavatavust
langeda saagiks, muutes tema valgustundlikkust nakatunud kirpvähilised liigist
(Gammarus pulex) on oma nakatumata liigikaaslastest tunduvalt fotofiilsemad, muutes
ennast sellega kiskjatele kättesaadavamaks. (Bauer et al, 2000).
Katseliselt on ka kindlaks tehtud, et P. laevis on suuteline peremeesorganismis
parasiteerides endas pliid (Pb) akumuleerima. Vastavatest katsetest selgus, et P. laevis´e
organismis oli 2700 korda rohkem pliid kui peremeesorganismi lihastes ja 11 000 korda
rohkem kui ümbritsevas veekeskkonnas. Samas oli nakatunud peremeesorganismi
soolestiku seinas märkimisväärselt vähem pliid kui mittenakatunud liigikaaslastel.