pikemaid lained ei ole suutelised ainest elektrone vabastama. Mida suurem on katoodile langeva valguse intensiivsus I, seda suurem on küllastusvool ehk vool, mis mingi pinge väärtusest enam ei muutu. Fotoefektil töötavaid seadmeid kasutatakse automaatikas (valgustuses, detailide loendamises) ja telemehaanikas (elektritakistuse vähendamisega), toodete kvaliteedi kontrollimisel, valguse mõõtmisel (fototakistiga, fotodioodiga, nõrka valgust fotoelektronkordistiga), kinos, televisioonis, fotograafias, päikesepatareides (hulk omavahel elektriliselt ühendatud fotoelemente; kosmoselaevades, elektrijaamades, ka kosmosesse paigutatavates) jne. Fotoelemendis tekib valguse toimel elektrivool või muudetakse valgusenergia elektrienergiaks. Footoni energia on määratud talle vastava laine sagedusega. Footonil puudub seisumass, ta ei saa eksisteerida paigalolekus. Footoni impulss on määratud tema massi ja kiiruse
lainepikkus, millest pikemaid lained ei ole suutelised ainest elektrone vabastama. Mida suurem on katoodile langeva valguse intensiivsus I, seda suurem on küllastusvool ehk vool, mis mingi pinge väärtusest enam ei muutu. Fotoefektil töötavaid seadmeid kasutatakse automaatikas (valgustuses, detailide loendamises) ja telemehaanikas (elektritakistuse vähendamisega), toodete kvaliteedi kontrollimisel, valguse mõõtmisel (fototakistiga, fotodioodiga, nõrka valgust fotoelektronkordistiga), kinos, televisioonis, fotograafias, päikesepatareides (hulk omavahel elektriliselt ühendatud fotoelemente; kosmoselaevades, elektrijaamades, ka kosmosesse paigutatavates) jne. Fotoelemendis tekib valguse toimel elektrivool või muudetakse valgusenergia elektrienergiaks. Footoni energia on määratud talle vastava laine sagedusega. Footonil puudub seisumass, ta ei saa eksisteerida paigalolekus. Footoni impulss on
· Mikroskoobi lahutusvõime peab optimaalses reziimis olema võrdne objekti pikseli suurusega. · Sügavusteravus on suurusjärk suurem kui OM sama suurenduse juures ruumiline kujutis. · Ultimatiivne lahutusvõime on vähim elektronkiire läbimõõt, mille korral saadakse veel adekvaatne signaal. 7. Kuidas detekteeritakse sekundaarseid elektrone? · Kõige sagedamini kasutatav signaal. · Stsintillaator fotoelektronkordistiga Everhart-Thornley elektronide detektor. · Sekundaarelektronid tekitavad valgusesähvatuse stsintilatsioonmaterjalis, see juhitakse valgusjuhi abil fotoelektronkordistisse, mis muudab footonid voolu- ja pingeimpulssideks, mida võimendatakse ning sellega moduleeritakse monitori heledust saadakse objektist pilt monitori ekraanile. · Sekundaarelektrone tuleb tõmmata detektorile positiivse laenguga, mis antakse selle ees asetsevale võrele.
annaabi.ee 
