osooni osarõhu mõistet. Osarõhu mõõtühikuks on millipaskal (mPa). ühele millipaskalile vastab osooni kontsentratsioon 20 g/m3. Maapinnal on osooni tüüpiline osarõhk 3-4 mPa. See number võib muutuda saastetsoonide keskustes. Osoonikihis on osooni osarõhk maksimaalselt kuni 5 korda suurem kui maapinnal , see on 15-20 mPa ehk 300 - 400 g/m3. Osoonikihi keemiline tasakaal Osoon moodustub atmosfääris fotodissotsiatsiooni käigus hapniku molekulidest. Hapniku molekul O2, neelanud sobiva suurusega kvandi (< 240 nm) laguneb kaheks hapniku aatomiks , mis peatselt liituvad ehk assotsieeruvad hapniku molekuliga , moodustades osooni O3 molekuli. Ülal kirjeldatud osooni sünniprotsess ei toimi E.Kyrö(1993) sõnul madalatmosfääris (0-10 km) kõrgusesl, sest vastava lainepikkusega (<243 nm) kiirguskomponent on ülemistes õhukihtides juba neeldunud. Stratosfäärist ülespoole liikudes väheneb osooni hulk samuti
osooni osarõhu mõistet. Osarõhu mõõtühikuks on millipaskal (mPa). ühele millipaskalile vastab osooni kontsentratsioon 20 ģg/m3. Maapinnal on osooni tüüpiline osarõhk 3-4 mPa. See number võib muutuda saastetsoonide keskustes. Osoonikihis on osooni osarõhk maksimaalselt kuni 5 korda suurem kui maapinnal , see on 15-20 mPa ehk 300 - 400 ģg/m3. 1.2 Osoonikihi keemiline tasakaal Osoon moodustub atmosfääris fotodissotsiatsiooni käigus hapniku molekulidest. Hapniku molekul O2, neelanud sobiva suurusega kvandi (ė< 240 nm) laguneb kaheks hapniku aatomiks , mis peatselt liituvad ehk assotsieeruvad hapniku molekuliga , moodustades osooni O3 molekuli. 4 Osooni olukord ja seda mõjutavad tegurid autor:aErkki Eessaar
Osooni olemasolu atmosfääris oli teada juba 1923 aastast. Suurim osooni kontsentratsioon (kuni 300gg/m3) on 20...26 km kõrgusel. Seal on osooni sisaldus kuni 1000 ppb (osakest miljardi osakese kohta). Osoonikihi paksus on seal 0,2...0,7 cm. Edasisel kõrguse suurenemisel osooni hulk väheneb ja kõrgemal kui 60 km leidub teda väga vähe. Maapinna lähedal on osooni 10...6 mahu%, stratosfääris 5...10 korda rohkem. Osoon moodustub atmosfääris fotodissotsiatsiooni käigus O2 molekulist. O2 molekul laguneb kiirguse mõjul kaheks O aatomiks, mis peatselt liituvad O2 molekuliga ja moodustavad O3. Samal ajal kui UV kiirgus lõhub hapniku molekuli lõhub ta ka osooni molekule. Endla Reintam, 2008/2009 69 Kõige enam tekib osooni atmosfääris ekvaatori lähedal, kust stratosfääri õhuringlus kannab osoonirikka õhu pooluste suunas