H2S. Nagu lämmastikulgi, on väävlil mitu oksüdatsiooniastet (valents 2 - 6).Kõige oksüdeeritum vorm on sulfaat (SO 42-), kõige redutseeritum sulfiid (S2-). Anaeroobsetes tingimustes saab sulfaati kasutada hingamisel oksüdeerijana (anaeroobne hingamine SO 42- S2-). Aeroobsed hingajad kasutavad selleks otstarbeks hapnikku. Sulfiidi (S2-) on omakorda võimalik kasutada redutseerijana fotosünteesil (fotoautotroofsed bakterid), taimed kasutavad selleks otstarbeks vett.Anaeroobsetes tingimustes sõltub sulfiidi (S2-) edasine saatus positiivsete ioonide kättesaadavusest. Sageli moodustub väävelvesinik (divesiniksulfiid H2S). See eraldub mullast või setetest gaasina. Viimane haiseb tugevalt mädamuna moodi ja on väga mürgine. Kui keskkonnas on raua ioone, moodustub sageli raudsulfiid (FeS)
ldiselt on bakterite arvukus ja aktiivus biokiles suurem kui vees. Bakteri rhmadest domineerivad himkondade .- ja .-Proteobacteria ja Cytophaga-Flavobacterium esindajad. Jevee mikroobikooslus varieerub ajas rohkem kui biokile mikroobikooslus. 5. Mikroobikoosluse vertikaalne jaotus jrves: Epilimnion- tsanobakterid; vahetult termokliini peal ja all- heterotroofsete bakterite maksimum, muidu jaotuvad htlaselt; veekogu phjakiht- Chlorobiaceae ja Chromatiaceae. Setted-anaeroobsed fotoautotroofsed bakterid (kui on valgust), seened, anaeroobsed bakterid (Pseudomonas, Clostridium, Desulfovibrio). Seente esinemine veekogus on seotud sissekantud taimse materjaliga, kui see substraat saab otsa, siis nende arvukus on vga vike. Jrvede vetikakooslus koosneb peamiselt rni- ja rohevetikatest. Zooplanktonis domineerivad keriloomad, vesikirbulised ja aerjalalised. Eri tpi jrvede elustik erineb suuresti. 6. Toiduahel veekogus Toiduahel -jada organisme, keda seostatavad